Isa Goriot - referaat
ka üks põgenenud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter-nad
kõik on vaesed, sest muidu nad siin ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauqer´ majja kokku
viinud.
Realistlikule romaanile tunnuslikult käsitletakse teoses nii pansioni sisemist kui välimist ilu ja
majas asuvate esemete põhjalikku ekspositsiooni. Juba tegevuspaikade välimus ise peab
lugejas vastumeelsust esile kutsuma: määrdunud ja veiniplekilised siidrätikud, vastikud
gravüürid, roheline ahi, seinalambid, millel tolm seguneb õliga, mööbel mis on: pragunenud,
praakunud, logisev, puretud, käsitu, jalutu, vigane, hingevaakuv.
Väljanäitust laiendab värvikas pilt pansionäridest: mehed kandsid kuubi, mille värv on
muutunud kahtlaseks. Kulunud pesu, riideid, mis olid viimasel äärel. Naistel olid kleidid, mis
olid pleekinud. Olenevalt east on pansionärid kas ajutiselt või igaveseks sellesse vaesesse
Ladina kvartalisse surtud.
annaabi.ee 
