V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
saalist, paraadsaalist kuni palvetamissaalini, kõnelemata veel muudest galeriidest,
vanniruumidest, aurusaunadest ja teistest «kõrvalistest ruumidest», mis ühelgi korteril ei
puudunud, kõnelemata ka iga kuningliku külalise eraaedadest, köökidest, keldritest,
serveerimisruu-midest, maja üldistest söögisaalidest, tagahoovidest, kus asusid
kakskümmend kaks tööruumi, alates leivaküpse-tamisruumist kuni veinikeldriteni; sadat
sorti mänguplatsidest, nimetagem vaid puumuna-, palli-, võru-mängu; tuvikongidest,
kälatiikidest, loomaaedadest, tallidest, lautadest, raamatukogudest, arsenalidest, sepikodadest.
Niisugune oli tol ajal kuninglik loss, olgu see Louvre või Saint-Pol. See oli linn linna
sees.
Torni otsast, kus me seisame, oli Saint-Poli lossi, mida eespool mainitud neli lossi küll
poolenisti varjasid, siiski veel vägagi tore vaadata. Siit võis küllalt selgesti eraldada kolme
annaabi.ee 
