Juuditi lugu
Pimeduse katte
all lähenes ta väepealiku telgile, viskas õlgadelt sooja salli ja astus kogu oma ilus uhkesse
telki, kus pidu oli täies hoos. Telgi peremees arvas, et naine on järjekordne "jahisaak" ja et
selle saagi kohaletoimetajad on sealsamas telgi sissepääsu kõrval. Uustulnuk oli nii ilus, et
telgi peremees kutsus ta otsemaid enda kõrvale. Juudit pani mängu kõik oma võlud, lähenes
Olovernesele, istus tema põlvedele, võttis veinikannu ja valas peekri täis, rüüpas ka ise ja alles
siis asetas peekri võõramaalase suule. Olovernes oli seesugusest peenetundelisusest
vaimustatud. Veel mõni peekritäis joovastavat veini ja väepealik andiski käeviipega märku,
mis tähendas, et kõik ülejäänud peale Juuditi on telgis liigsed. Juuditile polnud saladus, et
meeste armuuni on sügavam kui naistel. Kui ta kuulis mehe aeglast ja müristavat norskamist,