ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES
Ennistustöid alustati juba
1972. aastal, mil mõisakompleks siirdus Lahemaa Rahvuspargi omandusse.
Mõisa peahoone on barokne, 2-korruseline kõrge sokli ja kelpkatusega, sümmeetrilise
kompaktse põhiplaaniga balladionistliku lahendusega kiviehitis. 1. korrus on natukene
kõrgem ja pidulikum, kus asusid pidulikud vastuvõturuumid. 2. korruselt võis leida
magamistoad ja võlvitud keldrist köögi mantelkorstnaga, veinikambri ning
majapidamisruumid. Vormiküllasem on lõunakülgne esifassaad, kus me näeme eenduvaid
külgrisaliite, mida kaunistavad roosaknad, pilastrid ja profileeritud räästa- ja viilukarniisid
kolmnurkfrontoonide all. Põhjafassaadil asub kõrge keskrisaliit samuti
kolmnurkfrontooniga. Lossilikult barokset paraad-treppi kaunistavad dolomiidist
raidpiirded lõunaküljel. Tagafassaadilt laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp.