"veidrikul" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

keeles ta lällutas, ennustas ta kisa siiski jõudu ja tervist. Kogu seda inetust nähes kasvas Claude'i kaastundmus veel suuremaks. Armastusest venna vastu tõotas ta oma südames seda last üles kasvatada, et kui suuri puudusi ja vigu väikesel Jehanil tulevikus ka poleks, oleksid need selle halastustöö läbi lunastatud. See oli nagu heategude kapital, mida ta oma noorema venna heaks kogus; heategude kogus, mida ta juba ette tema jaoks tahtis varuda juhuks, kui sel väikesel veidrikul kord puudu peaks tulema sellest ainsast rahast, mis kõlbab sissepääsu muretsemiseks paradiisi. Ta ristis oma kasulapse ja pani talle nimeks Quasimodo *, kas tahtis ta sellega päeva tähendada, millal ta tema leidis, või selle nimega kuidagi iseloomustada oma väikest ja väetit hoolealust kui puudulikku, visandlikku olendit. Tõepoolest, küürakana, ühesilmsena, kõverjalgsena oli Quasimodo ainult «peaaegu» inimene. 8 0 III. IMMANIS PECORIS CUSTOS, IMMANIOR IPSE'