Venelased – millised nad on?
osa.
Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud,
talitsed, vastlad(võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid
pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtteid või
vastlaid kestsid koguni nädala. Palvused, ristkäigud, rahvakogunemised
kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga
pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikesekd aeg maha võtta
ja puhata.
Jõulud:
Jõulud(Kristuse sündimise püha 7. jaanuar/25. Detsember) olid
Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas
peeti neid tavaliselt kolm päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis
juhatas sisse õhtune jumalateenistus kirkikus. Need pered, kes kirkusse
minna ei saanud, need palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus.
Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega: jõululaupäeval ja
vahetult jõulupäeval
annaabi.ee 
