V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
suursaatkond», mure tuli mujalt. Oli nimelt veidi vali nõue, nagu me seda juba raamatu
alguses ütlesime, et tema, Charles de Bourbon, peab pidu tegema ja toredat vastuvõttu
korraldama jumal teab mis kodanikuseisusest isandaile; tema, kardinal, mingitele nõunikele;
tema, prantslane ja lõbus lauakaaslane, peab kostitama neid õllejoojaid flaamlasi. Ja
pealegi kogu
Kardinali rüü täis veini (lad. k.).
33
rahva ees! Kindlasti oli see üks vastikumaist veiderdus-test, mida ta kunagi kuninga
meeleheaks oli teinud.
Kui siis uksehoidja heleda häälega hüüdis: «Härrad Austria hertsogi saadikud,» pöördus ta
ukse poole ülima viisakusega, mida ta nii põhjalikult kätte oli õppinud. Ei tarvitse lisada, et
kogu saal samuti silmad ukse poole lõi.
Sisse astusid paarikaupa kõik nelikümmend kaheksa Austria Maximiliani suursaadikut,
kelle tõsidus risti vastu käis Charles de Bourboni vaimulike uljale rongile. Nende ees
1
8