"veiderdavad" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Aga te ei vasta ju mu küsimusele, olen ma muutunud või ei!" ,,Nagu oleksite," lausus Indrek, sest ta ei söandanud rohkem öelda. ,,Eks ole? Vanemaks, mis?" ,,Seda ei tea." ,,Tähendab, uhkemaks, eks. Kõik kinnitavad mulle, ma olevat uhkeks läind. Aga teate, kui inimestest tahad lahti saada, siis ole uhke, tee end uhkeks. Ma ei armasta inimesi. Inimene on ainuke loom, keda ma ei armasta. Kui te teaksite, kuis ma olen mõnikord inimestest tüdind. Isast ja tädist ka! Nendest ka! Nad kõik veiderdavad ja hiilivad sõnadega oma mõtetest ja tegudest mööda. See on hirmus, kui sa lõpuks otsusele jõuad, et kõik hiilivad oma sõnadega. Minu isa hiilib ka, tema veel kõige enam, nii et sa lõpuks ei saa enam maast ega taevast aru. Ja teate, miks ma seda enam ei või kannatada? Teile ma ütlen seda: nagu hiilivad ja varitsevad inimesed oma sõnadega, samuti varitseb surm. Ja ei tule ometi! Petab ja narrib! Kõiki! Mind ka!" ,,Teid ka," lausus Indrek, ilma et oleks seega midagi küsinud.