Hiir rätsepaks
see ehk oleks sobivam
muudkui vasaraga löö,
tõmba lõõtsa kohinal.
Aga kardab sädemeid,
põletavaid, tuliseid.
Möldriamet poleks paha:
veski vurinaga käib,
võta muudkui vastu raha --
elu õige hõlpus näib.
Aga jahutolmuga
oleks raske harjuda.
Võiks ehk olla meremees;
juhiks laeva üle vee,
kauneid maid ja linnu ees,
lõbus elu oleks see.
Aga tormi kardab ta --
laev võib selles hukkuda.
Juku otsib ametit.
Tahaks saada näitlejaks,
tantsiks või teeks kometit,
laulaks, mängiks, veiderdaks.
Aga teab, et näitleja
peab ka mängu õppima.
Arvab: korstnapühkijal
pole muret vähemalt --
kõnnib kõrgel taeva all,
päike paistab lähedalt.
Aga töö on hirmus must,
see ei sobiks talle just.
Juku mõtleb seda-teist,
tuhat tööd on valida,
kuid ei sobi ükski neist,
kõigil vigu leiab ta.
Ohkab, kurdab, murrab pääd,
milleski ei leia hääd.
Nõnda Jukust kasvab mees,
tööd ei tunne ainustki --
nälg ja puudus ukse ees,
annaabi.ee 
