Harilik tamm
oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti
metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve
hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse
kunstsüdamikku parandama.
Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis
lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu
olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast).
Mäletavasti tuntakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et
kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel
meenutas vanaa naine, et lapsena oli ta tamme lähedal tihti seakarjas. Sigadele
meeldisid tammetõrud, mis sügiseti puult pudenesid. Kui vihma hakkas sadama,
olnud hea puu õõnsusesse varju pugeda. See oli olnud lastele ka mängutoa eest. Puu
oksaõõnsustes elanud hakke ja mõnikord ka öökull.