Nimetu
Ramses III aegsel Egiptuse bareljeefil on vehklejad maskidega
ning neil on käes mõõgad. Vehklemisreeglid panid kirja keskaja, ala muutus populaarseks 15.
sajandi Hispaanias ning 1567. aastal lõi Prantsusmaa kuningas Charles IX
vehklemisakadeemia. Elegantne ja oskusi nõudev florett tekkis 17. sajandil. 19. sajandil olid
duellid keelatud ja levis tulirelvade kasutamine. Dumas Fevalia Scoti vehklemisromaanid
muutsid vehklemise taas populaarseks. 1852a. asutati Prantsusmaal Join Ville´i vehklemiskool
(Etsole de Join Ville), kus vehklemisest sai tõeline spordiala. Kui elektrifiksaatori
kasutuselevõtt kõrvale jätta, siis on vehklemine muutunud väga vähe.
Vehklemine (täpsemalt meeste florett ja espadron) oli olümpiamängudel juba Ateenas, 1
neljast alast, millel on võisteldud eranditult kõigil suveolümpiamängudel. Naiste florett
lisandus 1924, naiste epee 1996, eestlaste tugevaim ala epee individuaalalana 1900,
meeskondlikuna 1908, naiste espadron individuaalalana 2004
annaabi.ee 
