Nimetu
aastal I vehklemisühingu ja siitpeale hakati vehklema auhindade
saamiseks. Vehklemiseks on kasutatud väga erinevaid relvi: Rooma mõõka, Jaapani
espadroni, Türgi saablit, Karolingide espeed, Hispaania rapiiri ja nüüdisaegset
elektrifiksaatoriga floretti. Ramses III aegsel Egiptuse bareljeefil on vehklejad maskidega
ning neil on käes mõõgad. Vehklemisreeglid panid kirja keskaja, ala muutus populaarseks 15.
sajandi Hispaanias ning 1567. aastal lõi Prantsusmaa kuningas Charles IX
vehklemisakadeemia. Elegantne ja oskusi nõudev florett tekkis 17. sajandil. 19. sajandil olid
duellid keelatud ja levis tulirelvade kasutamine. Dumas Fevalia Scoti vehklemisromaanid
muutsid vehklemise taas populaarseks. 1852a. asutati Prantsusmaal Join Ville´i vehklemiskool
(Etsole de Join Ville), kus vehklemisest sai tõeline spordiala. Kui elektrifiksaatori
kasutuselevõtt kõrvale jätta, siis on vehklemine muutunud väga vähe.