Mis oli rüütellikkus? Termin "rüütel" tuleneb prantsusekeelsest sõnast chevalier-mees kes ratsutab hobusel. Turvistatud ratsasõdalasi hakati Prantsusmaal sedasi kutsuma 10. sajandi teisel poolel. Rüütlid said põhjaliku sõjalise väljaõppe, kallihinnalise sõjaratsu ning esmaklassilised relvad, see kõik eeldas suurt jõukust ja prestiizi. Rüütellikkus on suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud laiem, rüütellik oli lahinguväljal vaenlasele armu anda, samuti vagadus ja aukartlikkus jumala ees. Enamasti assotsieerub terminiga keskaegse Euroopa rüütliseisus, siiski on sarnaseid koodekseid eri aegadel olnud pea kõigis kultuurides. 11. kuni 15. sajandil kasutasid mitmed k...
vastu. Kui sellises grupis juhtuvad olema ka vibukütid, siis on tulemus ilmselt täiesti hävitav. (Ibid) Kera (lisa 10) on ringikujuline kaitsetaktika, mida kasutati meeleheitlikes olukordades. Tavasõdurid moodustavad ringi, seljaga üksteise poole ja vibukütid ning ohvitserid on ringi sees. See võimaldab üpris effektiivset kaitset isegi kui armee on lahingus tükkideks jagatud ja nõuab väga head ettevalmistust ja üksiksõdurite distsipliini. (Ibid) Vegetiuse seitse armee paigutusviisi enne lahingut: 1. Tasasel väljal on tsentrum paigutatud keskele, tiivad külgedele ja reserv taga. Tiivad ja reserv peavad olema piisavalt tugevad, et takistada väe ümberpiiramist. 2. Viltune eesliin koos vasaku tiivaga on kaitsepositsioonis, parem ründab vastase vasakut tiiba. Sellisele asetusele vastuseks saab tugevdada oma vasakut tiiba
annaabi.ee 
