Karusmari
muld püsib niiskem, mulla mikroorganisme, vihmausse jt. mullaasukaid on arvukamalt ja nende tegevus
intensiivsem, muld on küpsem ning huumuse- ja toitainesisaldus suurem, jääb ära mullaharimine ning seoses
sellega ka juurte purustamine ja sügava mullakihi tihendamine, väheneb erosioon kallakutel, põõsastel on
juurestiku ja maapealse osa kasv parem, saak suurem ning marjad suuremad ja kvaliteetsemad.
Karusmari talub küll teistest marjakultuuridest paremini vegetatsiooniaegseid ajutisi põuaperioode, kuid mulla
veedefitsiit ei jää peegeldumata tema saagis ja saagi kvaliteedis.
Umbrohud tarvitavad suurel hulgal vett ja taimetoitaineid, vähendavad mulla tepmeratuuri, levitavad
taimehaigusi ja -kahjureid, varjutavad põõsaid, suurendavad tööjõukulu istandiku hooldamisel ja saagi
koristamisel.
Karusmarjadest võib teha mahla ja moosi ning neid hinnatakse hea veinimarjana. Maitsva kompoti saab enne
valmimist korjatud tikritest
annaabi.ee 
