MIKROORGANISMID
kuni 60 m pikkused. Sinivetikad (uuemais käsitlusis
tsüanobakterid) on eeltuumsed, neid peetakse
15
ürgseimaiks – nende jälgi on leitud ligi 3 miljardi aasta
vanuseist lademeist (stromatoliidid). Muud vetikad
(puna-, rohe-, kold-, vaguvibur-, silmvibur-, rusk-,
mänd-, pruun- ja neelvetikad) on päristuumsed
organismid.
Vetikad paljunevad sugutult (pooldudes, talluse
osadega või sigikehadele vastavate spooridega, mis
tekivad vegetatiivseist rakkudest või lihtsa ehitusega
sporangiumides) või suguliselt. Neis on mitmesuguseid
pigmente, sealhulgas klorofülle, ksantofülle,
karotenoide, sini-, puna- ja mõningais koldvetikates ka
liitvalgulisi, ainult vetikaile omaseid värvaineid
fükobiliine. Pigmentide mitmekesisus võimaldab vetikail
asustada meres eri sügavusi (puna- ja sinivetikad
kasvavad kuni 180 m sügavusel). Vetikate varuained on
tärklis ja teised süsivesikud, rasvad ja õlid.