"veevooluule" - 1 õppematerjal

Abiks geograafia eksamiks õppimisel

Mida suurem on lang, ses kiirem on vool. Vesi kulutab kiirevoolulistel jõelõikudel rohkem põhja, sest kiire vool võib paigast liigutada suuri kive ja neid mööda jõepõhja edasi veeretada. Joa puhul kukub vesi vertikaalselt ja jõgi laskub järsult astangust, kuid kose puhul vesi ei kuku, vaid voolab mööda astanguid või suuri kive. Suudmesse tekib delta, kui jõgi on seal aeglase vooluga, mistõttu pee materjal settib suudmealale, aja jooksul koguneb neid nii palju, et need saavad veevooluule takistuseks ning jõgi rajab endale uue voolutee. Lisajõed on jõed, mis voolavad jõkke nig toovad vett juurde, harujõed voolavad peajõest välja ning viivad vett minema.  3. Õhkkond Atmosfäär... ...~100 km paksune Maad ümbritsev õhu kiht. Õhk- gaaside segu 78% N( lämmastik) 21% O (hapnik) 1% muud gaasid. Atmosfääri tähtus: • kaitseb päikese UV- kiirguse eest • põletab ära enamuse Maale kukkuvatest meteoriitidest