Lõkspüünised-referaat
Kaldamõrrad, mida kasutati madalas
rannavees, luhtadel ja jõgedel, olid umbes 2,5 m pikad, suuloogaga, harilikult 6 tugirõngaga ja
1-2 pujusega. Kohati (näiteks Emajõe suudmeala ning Peipso loode- ja põhjaranniku väikestel
jõgedel) paigutati kaldamõrrad (kalatõkkeid kasutamata) üksteise kõrvale, nii et kalad ei
saanud nende suudmeist mööduda.
Mõrdade püügileasetamise viise on väga palju, need viisid sõltuvad merepõhja
iseloomust, kala rännuteedest, veevoolustest, traditsioonidest ja muust. Mõrdu paigutatakse
8
ühe-, kahe- või kolmekaupa grupidesse, eri suurusega nurga all koos kariaia ja tiibadega,
kalda poolt avavee poole või vastupidi jne.
Mõrrad asetakse püügile paatidega. Ühes, suuremas paadis on sadamas sinna lapatud
mõrrakere koos taglastusega (ankrud ja ankrunöörid). Mõrda veavad laiali väikemad paadid.