kaitsetasemele alati varustada tuleohutuspaigaldistega · Tulekaitsetasemest olenevad nii hoone nõutav tuleohutusklass (TP), surim lubatud tuletõkkesektsiooni (piir) pindala, suitsueemalduse lahendus kui ka kande- ja tuletõkkesektsioonide tulepüsivuse ja tuletundlikkuse nõuded · Tulekaitsetasemeid on 4, minnes lihtsamast täiuslikuma varustuse poole I tulekaitsetase · Nõutud esmased tulekustutusvahendid (tulekustutid või tuletõrje voolikusüsteem min veevooluhulgaga 1,7 l/sek) · Enam kui 10 töökoha puhul hoones nõutud ohuolukorrast teavitamise süsteem (ATS või muu usaldusväärne viis) II tulekaitsetase · Nõutud esmased tulekustutusvahendid · Nõutud automaatne tulekahjusignalisatsioon III tulekaitsetase · Nõutud esmased tulekustutusvahendid · Nõutud automaatne tulekahjusignalisatsioon · Nõutud tõhustatud tulekustutusvahendid min veevooluhulgaga 2,5l/sek IV tulekaitsetase
JÕED Jõel on: 1) Kulutav tegevus. 2) Kuhjav tegevus. 3) Transportiv tegevus. Erineva veereziimiga jõed. Veereziim jõe aastane veetaseme muutus. Seda loetakse hüdrograafilt. Veereziimi mõjutab oluliselt kliima. Jõe veereziim oleneb kliimast. -Parasvöötme jõed on veerohked. -Vahemerelise kliimaga jõed on talvisel ajal veerohkemad, üldiselt veevaesed. -Troopilise kliimaga jõed on väga veevaesed. -Lähisekvatoriaalse kliimaga jõed on suvel suurema veevooluhulgaga. -Mäestikejõgedel suurem vooluhulk suvel. -Ekvatoriaalsed jõed on väga veerohked. Mis põhjustab üleujutusi jõgedel? Indias mussoonid ja tsunamid. Siberis lumesulamisvesi. Euroopas on tammid. Iseloomusta õpiku lk. 117 toodud jõgede äravooludiagramme ja selgita põhjusi ja leia igale jõele atlasest sarnase äravooluga jõgi. Jenisseis on suvel suurem äravool kui muidu. Suudmeosas sulab lumi hiljem ja selle tõttu on seal suurvesi hiljem, suvekuudel.
annaabi.ee 
