TÖÖLISKULTUUR (ELAMISTINGIMUSED, KORTERITE SISUSTUS)
kööktoaks, kuid nii ruumi kui ka puhtuse mõttes elamistingimused halvenesid. Üldiselt hakati
uutes majades ehitama pisut suuremaid kööktube ning elamistingimusi püüti parandada
sellega, et keedukolle eraldati toast kas säärvandiga või laeni ulatuva vaheseinaga omaette
köögiks. Kui ruum lubas, jaotati köögipool veel vahekardinatega köögi- ja toaosaks.
Veevärki eeslinnades algul polnud. Vett saadi õuel asuvaist pumbakaevudest, joogivesi
tuli osta veevedajatelt või tuua kesklinna veevõtukohtadest. 1890. aastail hakati veevärki ka
eeslinnadesse paigaldama. 1915. aastaks jõudis see peaaegu kõigisse linnajagudesse.
Töölisrajoonides ühendati veevõrku ainult õuel asuv pesuköök, vähestes majades toodi kraan
ka alumise korruse koridori. Kanalisatsioonivõrguga ühendati eeslinnades üksnes õuel asuv
lampkast. Enne seda oli must vesi viidud õuenurka solgiauku.