Eesti veed
väljastpoolt tema looduslikku valglat, isegi Liivi lahe vesikonnast. Tallinna veevärgi ajalugu
ulatub keskaega. Üheks esimeseks linnakaevuks võib pidada rae ürikutes mainitud
Rataskaevu, mis seisab rekonstrueerituna oma algsel asupaigal praegugi. Rataskaevu nime sai
ta küll hiljem, kui ehitati ratas, mille abil oli hõlpsam veenõusid kaevust välja vinnata. Linna
vanim kaev asus aga Raekoja platsil, kuid andmed selle kohta pole säilinud. Ammustel
aegadel tõid linna vett ka veevedajad. 14.sajandil oli vaja rajada kraav, mis juhiks vett
ülemiste järvest linna, et kasvava linnaelanike joogivajadust rahuldada. Kanali pikkus oli ligi
4km ja algselt ehitatud puidust torudega, kuid puidust torud kipuvad mädanema ja ei ole
niivõrd otstarbekad, seetõttu 17.sajandi vahetati osaliselt need välja tinatorude vastu.
Tänapäevane veehaarde süsteem põhineb suuresti 1920.datel rajama hakatud Tallinna
veevärgist. Vett hakati filtreerima ja kloreerima
annaabi.ee 
