Rahvastik Kuuma ja kuiva kliima ning sobilike põllumaade puudusel on enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Maalt linnadesse tööd otsima suuundunud inimesed on kasvatanud linnade rahvaarvu plahvatuslikult, ligikaudu 75% mehhiklasi elab nüüd linnastunud piirkondades. Pealinn mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas. Keskkonnaprobleemid Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbadele sanitaaroludele ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuma õhuga linnaks. Suur osa mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugrmsl põhjas on maaa lagedaks muutmine põhjustsanud kõrbestumist. Tööstus Suurimaks sissetulekuallikaks on Mehhiko lahe rannikul leiduv nafta ja maagaas. Mehhiko on rikas ka teiste maavarade poolest. Ta on mailma suurim hõbedatootja
Buenos Airese lähedal. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Iga-aastane metsade raiumine 6000 ruutkilomeetri suuruse ala võrra on teravaks probleemiks Boliivias, Paraguays ja Põhja-Argentinas. Õhu kvaliteet on halb Buenos Aireses ja Santiagos, eriti viimases, mis on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbade sanitaarolude ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuima õhuga linnaks. Suur osa Mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugemal põhjas on maa lagedaks muutmine põhjustanud kõrbestumist. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika 2. Pereatlas 2008, lk 96-99, lk 102-109 3. Illustreeritud laste entsüklopeedia 1995, lk 314-319 Kiviõli 1. Keskkool