Füüsikaline maailmapilt (I osa)
Sellise süsteemi järgi olid ühikud (tunnid)
eri aastaaegadel erineva pikkusega. Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei
saanud seda kasutada pilves ilmaga või öösel.
Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega
võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg
voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st. hakati mõõtma ööpäeva pikkust.
Tuntuim veekell oli klepsüdra (kreeka keeles veevaras) . See oli väljavoolu veekell,
kus anuma põhjas oli väike auk ja vee taseme languse järgi mõõdeti aega. Hiljem
tehti ka taskuveekelli.
Keskajal tulid kasutusele liivakellad ja arvatakse, et Euroopas. Nendega mõõdeti
juba veerandtunde ja isegi minuteid. Minuti kasutuselevõtmise kohta puuduvad mul
andmed. Tund jaotati 60-ks ilmselt sellepärast, et 60 jagub paljude arvudega.
Sekundi kasutuselevõtt on täpsemalt teada, ca 1500.a. Hiinas kasutati tulekelli
annaabi.ee 
