Külmakahjustus
Külmakahjustuse süvenemisel nõrgeneb aegamööda kõikide elundite talitlus ning järgneb
kliiniline surm. (Jänes 1975: 274)
Esmaabi külmakahjustuse korral
Külmumise esmaabi eesmärgiks on veresoonte spasmi kõrvaldamise teel taastada normaalne
vereringe. Selleks soojendatakse kannatanu kehaosi soojade vannide ja massaaži abil. Võib
rakendada kas kahjustunud piirkonna kiiret soojendamist +42 kraadises veevannis või tõsta
temperatuuri järkjärguliselt soojendavate veevannidega: 30 minuti vältel +18 kraadilt +37
kraadini. (Rätsep 1964: 212-213)
Kohaliku külmumise I järgu puhul määritakse pärast soojendamist nahka vaseliiniga. II ja III
järgu külmumiste korral pannakse nahale 70%-lise alkoholiga niisutatud mähis ja
transporditakse raviasutusse. (Jänes 1989: 488)
Kui kannatanu ei asu elamute lähistel, siis tuleb ta võimalusel viia tuulevarju ning katta
soojade riiete ja tekkidega. Külmavõetud kohta tuleb soojendada kaalukalt- ei tohi kasutada
annaabi.ee 
