Talurahva toidud
Õlut joodi nt koormiste tasumise päeval, pulmades,
varrudel, harvem matustel, aga kindlasti jõuludeks. []
Tingimata kuulus õlu esivanemate hingede, viljakuse- , kodu- ja veehaldjatele toodud
ohvriandide hulka. Lõuna-Eestis nimetati ohvriõlut kahjaks. Loomade edendamise heaks
joodi karjakahja, põlluviljakuse soodustamiseks rukki- ehk rüäkahja. Kahja joomisel kallati
haldjatele mõeldud osa maha. Setud tõid õlut ohvriks viljakushaldjale Pekole, vändralased
Tõnnile, saarlased veevaimudele ja maaemale, pruudid pulmas uue kodu õues ja hoonetes
koduhaldjatele jne. []
Õllest valmistati vanal ajal erilist pulmatoitu soeõlut ehk peergast. See oli soojendatud
õlle ja leiva pudi, mille lahjendamiseks lisati piima või vett, magustamiseks mett, siirupit või
15
suhkrut. Lõuna-Eestis joodi pulmas magekahja soojendatud õllevirret, millele lisati mett ja
sõiratükikesi. []
17