Eesti veed
Biogeenide rohkuse tõttu on teisel veevaesel perioodil
veetaimede kasvamine rohkem soodustatud. Eestis kuulub 80% järvedest madalaveeliste
järvede hulka. Madalatel järvedel on ökoloogilistele tingimustele suurim mõju
talvetingimustes. Veetasemest sõltub järve aktiivmaht( veehulk, mis jääb jääkatte alla, vesi
vedelas olekus), aktiivmaht sõltub sellest kui kõrge on veetase jää moodustamise ajal.
Sissevoolust ja väljavoolust sõltub jää all oleva vee veevahetumise kiirus. Järve hapniku
reziim talvel on põhiliselt määratud sellega kui palju oli hapniku ennem jää teket ja kui palju
oli vett. Osa hapniku kasutatakse ära orgaanikarikka sette mineraliseerumisel. Kui
orgaanikavaesed põhjasetted, siis hapniku kulu väiksem. Mida rohkem tuleb jõgedega vett
sisse, seda rohkem on hapnikku. Veetasemest sõltub ka aktiivsügavus, on seotud jää aluse
veega. Madalates lahtedes ja väikestes järvedes toimub massiline kalade hukkumine, sest
annaabi.ee 
