Vahemeri referaat
Levandi vee
edasikandmine idast läände toimub keerulisel viisil, läbi keerulise ringluse süsteemi.
Vahekihilised, teineteisele vastassuunalised aatlandi ja levandi hoovused on näha Gibraltari ja
Sitsiilia väinades. Keskmised kiirused ülemkihis on umbes 15 m/s ja keskkihis 5 m/s. Madalkihis
vesi liidub aeglaselt põhjast lõuna. Tähtsaimat rolli vee hüdroloogilise struktuuri kujunemisel
erinevates Vahemere basseinides mängib veevahetue iseloom väinades. Gibraltari väina
sügavusest tingituna isoleerub Vahemere külma aatlandi vee juurdevool. Aatlandi vett hõlmab
ülemkiht 150-180m, mille kiirus on 20-30 sm/s. Vahemere vaheveed liiguvad väina merepõhja
osas aeglaselt – 10-15 sm/s.
Pinnahoovused moodustuvad Vahemere lääne- ja idaosas ning ringhoovused meredes vastupäeva
kulgedes (kiirus kuni 0.3, Gibraltari väinas kuni 1,25 m/s).