Võrtsjärv
veeolud
olid peaaegu samasugused kui 2006nda aasta suvel. Limnoloogiakeskuse teadlaste
hinnangul
hulpis tol kevadel Võrtsjärves ligi 20 tonni angerjalaipu, mis oli kolm tonni rohkem, kui
oli
kogu tunamullune ametlik angerjasaak. Sellised seigad pole kaluritele meeltmööda.
Kuigi suurim oht ähvardab praegu just angerjaid, pole teised kalaliigid kaugeltki
kaitstud. Mida aeg edasi, seda vähemaks jääb ahtakeses veevahes niigi defitsiitset
hapnikku.
Kui angerjate hukk mõjutab peamiselt kalurite käekäiku, siis mõne teise liigi suur
suremus
võib ökosüsteemis isegi laiemat mõju avaldada.
Foto 5. Angerja asustamine. J. Kaljuvee foto
Väga paljuski on seni järve seni seostatud vaid angerjaga, kuid viimastel aastatel on järve
kasutatud ka aktiivseks puhkamiseks. Võrtsjärve äärseile elanikele on kujunenud tõsiseks
probleemiks Võrtsjärve täiskasvamisest tulenevad muutused ning kaasnevad kahjud:
annaabi.ee 
