ümber paigutati. Alguses seisab suur lõik P-st 6:9-22 ning lõpus 9:1-17. Veeuputuse alguses ja laeva sisenemisel on lõppredaktsiooni (R) raamistanud P versiooni (7:11.13- 16a) selleks eesmärgiks lahutatud J-i lausetega 7:7 ja 16b ning pärast P teadet veeuputuse alguse kohta on ta kiilunud vahele J andmed uputuse kestvusest (7.12) P versiooni 7:18- 21 jättis puutumatuna ning asetas J jutustuse elemendid selle ette ja selle järele (17.22j) 8.Gilgames'i eepose veeuputuslugu vr. Genesis 6:5-8:22 Süzee on sarnane. Jumal(ad) on pahased inimeste peale ja otsustavad kõik elava hävitada. Ainult üks mees (ja tema perekond): Gilgamesis Utnapisti ja Genesises Noa leiavad jumalate silmis armu. Mõlemad saavad käsu ehitada laev ja igast elavast paar (või seeme) kaasa võtta. Genesises on kogu tegevust kirjeldatud küllaltki põhjalikult väga täpseid juhiseid andes. Gilgames'is on jumalate soovitused küllaltki üldsõnalised. Laeva ehitamiseks antud aeg on sarnane
elus. Inimene peab leppima oma surematusega, saab mõjutada jumalaid. Kuninga positsioon säilib: relig. kohustus hoolitseda oma rahva eest, sest jumal tahab õiglust (akkadi tekstides). Kuningat karistati rahva eksimuste eest. Lammas põhiline ohvriloom (maksasoonte järgi loeti endeid välja) Jumalad määravad saatust aasta kaupa. Uus-aasta püha: Marduki lugu mängiti läbi. Püsis ka veel Rooma ajajärgul, mõjutas kogu Lähis-Ida ruumi, kuigi tütarkultuuri pole. Vana Testament veeuputuslugu(universaalne); sai mõjutusi nagu patukahetsuspalved ja inimese loomine maapinnast. Kohustuslik kirjandus: ,,Muinasaja kirjanduse antoloogia" 2005 1) Babüloonia loomiseepos 2) Istari lahkumine manalasse 3) Adapa müüt Hinduism 250 eKr Asoka sõnastas usuvabanduse põhimõtted. 81% India elanikkonnast peab end hinduistiks, 12-13% on moslemid, 2% kristlasi ja shik'e 2%, budiste aga ainult 0,8 %, dzainiste 0,4%. Pandzabis on 63% shikid. Osades piirkondades on valitsev ka kristlus