Raplamaa referaat
Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Põhja ja keskosas võib leida viljakaid
põlde ja suuri karstialasid, kuid Vigala kandis on pinnaseks tüse viirsavikiht, millesse
omal ajal vajusid terved hooned.
Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad
lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae
karstikoopad.
Märjamaa alevi lähistel avaldub üks põnevamaid karstinähtusi. Kevaditi pressib
maapind muidu veetutele heinamaadele järvetäied vett, mida on hakatud järtadeks
nimetama. Veerohkemal aastal uputab vesi üle ka lähikonna elamute õued ja keldrid.
Maakonna ühes servas, Käru vallas kasvavad kõrged okaspuumetsad, ent Märjamaa
lääneosas võib juba kohata LääneEestile iseloomulikke kadastikke. Kehtna valda on
aga sattunud justnagu lapike LõunaEesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne
Eesti kõrgeim, Paluküla Hiiemägi, mille tipp on 106 m üle merepinna.