Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis
On mõistetav,
miks suur osa loodushariduse ja turismi infrastruktuurist paikneb just kaitsealadel ning Eesti
loodusega tutvuma tulnud turistid liiguvad peamiselt kaitsealalt kaitsealale (Eesti Maaturism
2010). Tänu paljudele kaitsealadele ning rohketele metsadele ning soodele on loodusturismi
pakkujatel mõttekas läbi viia erinevaid loodusõppe programme, matku, seiklusmänge jne.
Suur potentsiaal loodusturismi arendamisel seisneb veeturismis, nimelt on Eestis 1150 järve,
7300 jõge, 3800 kilomeetrit rannajoont ning 1500 saart. Samuti esineb Eestis nö, viies
aastaaeg iga-astane üleujutus soomaal. Eesti veerohkus loob ideaalsed võimalused pakkuda
vee elustiku vaatlemiseks, vee-ja rannakultuuripärandiga tutvumiseks ning aktiivseteks
harrastusteks veekeskkonnas läbi aastaaegade (Eesti Maaturism 2010).
4.Loodusturismi käive Eestis
Turism täidab olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, andes hinnanguliselt ligi 8% Eesti
annaabi.ee 
