Soome-ugri rahvakultuur
poolsaare saamide seas levitada nii õigeusku kui luterlust.
Saamide loodususundi, ainelise ja vaimse kultuuri aluseks on olnud hingestatud elus loodus, mille lõid ja mida
asustasid vaimolendid. Loodust ei tohtinud kahjustada ega ümber muuta, sest see oleks tähendanud vahelesegamist
jumalate ja vaimude tegevusse ja neid ei tohtinud solvata ega vihastada. Kui vaimolendeid vihastada, siis võisid nad
kätte maksta, tekitades veetulva või metsatulekahju või kaotades põdrakarja. Jahi- ja kalasaaki peeti pühaks ning
jahipidamisse ja kalapüüki suhtuti austavamalt kui muudesse tegevustesse.
83
Vanimad saami loodususundi ja püügikultuuri mälestusmärgid on kaljujoonised, mida saamide asualadelt on leitud
tuhandeid. Peamiselt kujutavad kaljujoonised loomi, inimesi, venesid ning abstraktseid sümboleid.