Neuschwansteini loss
tihedalt Ludwigi ja teatridekoratsioonide maalija Christian Jankiga. Küllaltki sobivalt
joonistas esialgsed Neuschwansteini visandid 1868. a Müncheni õueteatri lavakujundaja
Christian Jank. Siis teisendas Eduard Riedel need praktilisteks arhitektuurijoonisteks ning
tööd algasid järgmisel aastal. Lossi ehitamiseks eemaldati vanad alusmüürid. Koht ise tekitas
tähelepanuväärseid raskusi, kuna oli oma 200 m olemasolevast teest kõrgemal ning veetul
kaljupaljandil. Lõpuks leiti allikas ja vesi suunati torudega lossini, nagu on tänase päevani.
Riedel juhatas ehitust 1872. aastani, mil asemele tuli veel kaks arhitekti, kuni kuninga surm
1886. aastal peatas tööd. Selleks ajaks oli enamus rajatisest valmis ja kuninglike eluruumide
kaunistamine lõpetatud, ehkk teised interjöörid jäid pooleli.
Valdav on XIII sajandi saksa romaani stiil, ehkki vabas tõlgituses. Teatud jooned on
annaabi.ee 
