luuletuses 1845. a. Petra linna `'roosipunase linnana, mis on sama vana kui pool maailma ajast.'' Kaugel horisondil võib näha päikesevalguses "roosipunase linna" punaseid kaljusid. Mägedest ümbritsetud linna ühendustee muu maailmaga on kitsas ja järskude seintega. Linna rajasid muistsed nabatealased 6 sajandil e Kr. Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade, hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El Khazneh templi fassaad. Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur. Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased.
fassaad. See sammastega ehitis, mille fassaadi kõrgus on 40 m ja laius 25 m, on arhitektuurilt Vana-Kreeka mõjutustega, paistes silma üheaegselt nii lihtsusega kui ka suursugususega. ● Ehitis rajati 1. sajandil mausoleumina ja krüptina. ● Lisaks El-Khazneh’i templile on Petras veel suur hulk erinevaid vaatamisväärsusi – templeid, hauakambreid, käike, võlvitud väravaid, kaljureljeefe, kaljuseintesse tahutud veetrasse, amfiteater jms. ● Kokku on Petras tähelepanuväärseid objekte enam kui 50. ● Sealne suurim ehitis on 1. sajandil e.Kr ehitatud 50 m laiune ja 45 m kõrgune al-Deir. Inimesed ● Jordaanlased on väga külalislahked turistide vastu ning aitavad meelsasti, kui neilt abi küsida. Nad respekteerivad külalisi ja nende kultuuri, kui neid – islamit ja Jordaania kuningriiki – respekteerida. ● Jordaanlastel on komme seista järjekorras. Vahel
edasine pindalaline laienemine on vähetõenäoline. Praeguseks on Tapa linna veehaare viidud reostuskoldest väljapoole, laiendatud on ühisveevärgi trasside ala linnas. Arukülas tegeldi puhastustöödega 1994. aastal pärast reostuse ulatuse selgitamist. Toimus õlise vee väljapumpamine ja separeerimine. Aastaks 2001 oli Aruküla veevarustus osaliselt lahendatud veevõtu abil reostuse eest kaitstud sügavast KambriumiVendi veekihist. Ehitati küll veetrasse, kuid need ei kata seni kogu alevikku ja osale elanikest veetakse tänini joogivett. Ämari lennuvälja põhjaveereostuse likvideerimisega tegeldi aastatel 20012004. Reostuse likvideerimiseks ehitati lahtine kraavidesüsteem, kuhu kogunenud reostunud vesi juhiti läbi õlipüüduri. Kokku utiliseeriti 250 m3 reostunud vett (ca 1225 m3 naftasaadusi). Väiksemas mahus on põhjavett puhastada püütud puuraukude, kraavide või drenaazi abil mitmel teisel objektil
annaabi.ee 
