lülitamisega ajutiselt lubatav tingimusel, et see ei too endaga kaasa veel tõsisemaid vigastusi, katlaavarii ohtu või ohtu katelt teenindavale personalile. Alltoodu on tüüpiliste rikete loetelu, milliste puhul katel tuleb seisata: - koldemüüritise tugevad vigastused; - katlakesta läbipõlemine; - mõlema veetaseme näidiku rivist väljalangemine; - kaitseklappide, auruventiilide jt. vastutusrikaste armatuurielementide ebatihedused; - naftasaaduste sattumine auru-veetrakti; - tahma, kütuse ja mittetäielike põlemisproduktide süttimine järelküttepindadel; - praod kollektorites ja torulaudades; - küttepinna torude deformatsioonid, läbipõlemised või purunemised, - veetaseme langus alla alumise lubatud piiri. Veetaseme langemise juhul tuleb peale katla seiskamist ja jahtumist teha küttepindade väline ülevaatus. Nähtavate defektide – deformatsioonide, pragude, sissesulamisjälgede jms. –
reguleerimist. Kolmeparameetrilise toiteregulaatori puhul on kasutatav jäiga tagasiside signaal mitte toiteklapi asendi järgi, vaid vahetult toiteveekulu järgi. Signaal toiteveekulu järgi annab regulaatorile toiteveekulu stabilisaatori funktsiooni, kõrvaldades nivoo sõltuvuse toiteklapi asendist ja rõhulangust sellel klapil. Kolmeparameetrilisel reguleerimisel võrreldakse aurukulu ja toiteveekulu. Kui need on võrdsed, siis auru-veetrakti bilanss on tasakaalus ja katla trumli veetase ei muutu. 60 Tasakaalu kadumisel reguleeritakse toiteveekulu nii, et aurukulu vastaks toiteveekulule. Signaalid vee ja auru kuluanduritelt summeeritakse algebraliselt reguleerplokis, seepärast andurid on vaja ühendada mõõteplokiga vastassuunaliselt. Sellisel reguleerimisel häiringud trumli nivood praktiliselt ei mõjuta.
annaabi.ee 
