sünteeskile), elektrolüütkondensaator (ehk oksiidkondensaatoris toimib dielektrikuna oksiidikiht, mis on elektrokeemiliselt formeeritud alumiiniumist või tantaalist elektroodile.), superkondensaator (Parima energia mahutamise võimega on super- ehk kaksikkihtkondensaator kahekihilise ioondielektrikuga kondensaator-akumulaator, mille mahtuvust mõõdetakse faradites ja kilofaradites.) Kasutamine: Kondensaator täidab vooluringis sama rolli, mis paak veetorustikus. Teda kasutatakse voolu ühtlustava seadmena. Kui laetud osakesed mingil põhjusel kondensaatori juures kogunevad, siis salvestab kondensaator laengut. Laengu puudujäägi korral annab ta seda aga ära. Nii töötab kondensaator alaldis, mis muudab seinakontaktist võetava vahelduvpinde elektrikellale või raadiole vajalikuks alalispingeks. Elektroonikas leiab aga peamiselt kasutamist kondensaatori võime mitte juhtida alalist voolu, kuid lasta läbi vahelduvat
Elektrokeemilse korrosiooni tõrjetöödest moodustab ligi 80% korrosioonitõrje värvpinnetega. Enamasti on need õli- ja emailvärvid. Biokorrosioon Biokorrosiooni põhjustavad seened, vesikasvud, aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. Elutegevuseks vajaliku energia saavad mikroorganismid päikesevalgusest ja redoksreaktsioonidest. Nende elukeskkonnaks on sobivad tingimused (temperatuur üle 0°C, pH= 1...10,5) pinnases, pinnavetes, veetorustikus, aga ka soojaveesüsteemis. Biokorrosioonitõrje 1. Mikroorganismide hävitamiseks viiakse metalli- või värvpinde koostisesse mürginamõjuvaid elemente (Hg, Cu jt). 2. Lisatakse korrosioonikeskkonnale mikroorganismide mürke: (kloor, kloramiin, naatriumperkloraat, vasksulfaat, tsikkloriid, penitsiliin jt). 3. Kõrvaldatakse keskkonnast mikroorganismide eluks vajalikud ained. 4
annaabi.ee 
