vastu. Seetõttu on veetorukatelde sissekütmise aeg palju lühem ja aurutootlikkuse reguleerimine vastavalt auru tarbimisele operatiivsem. Teiselt poolt aga peavad veetaseme regulaatorid väikese veekoguse tõttu katlas toimima täpselt ja kiiresti. Kõrgete soojuskoormuste tõttu on ka nõuded toitevee kvaliteedile oluliselt rangemad. Joonisel on kolme kollektori ja ühe gaasikäiguga ning lisaküttepindadega veetorukatla põhimõtteskeem. Vee-aurukollektor 1, veekollektor 2 ja ekraanikollektor 3 koos neid ühen -davate torudega 8 ja 9 moodustavad tugikonstruktsiooni, millele on üles ehitatud kogu katelagregaat. Katel toetub laeva vundamendile alumiste kollektorite 2 ja 3 tugede kaudu, kusjuures neljast jalast on vaid üks fikseeritud jäigalt vundamendi külge ja teised ainult toetuvad sinna (ning seda termopaisumiste tõttu). Kollektorite külge monteeritud
+ q elektrilin OT e) q1=Q1/Qtk ehk kaudse soojusbilanssi esimene liige. Bruto on suurem sest neto puhul tuleb brutost lahutada elektriline ja soojuslik omatarve , näiteks pumbad ja muud katla seadmed. Omatarve 3....4%. 78. Kaasaegse veetorukatla ja gaasotpru katla põhimõtteskeem koos seletusega. Rein andis viimases loengus mingid joonised vist.
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, m...
q elektrilin OT e) q1=Q1/Qtk ehk kaudse soojusbilanssi esimene liige. Bruto on suurem sest neto puhul tuleb brutost lahutada elektriline ja soojuslik omatarve , näiteks pumbad ja muud katla seadmed. Omatarve 3....4%. 78. Kaasaegse veetorukatla ja gaasotpru katla põhimõtteskeem koos seletusega. Rein andis viimases loengus mingid joonised vist.
annaabi.ee 
