Naljandid ja anekdoodid
Nali on hea ja halva segu: rõõmu, enesejaatuse, lõõgastuse segu vaenu, põlguse ja parastamisega.
Nimetasime just äparduste valvenäiteid. Mitte liiga tõsiste äparduste tahtlikuks esilekutsumiseks on
kujunenud terve hulk traditsioonilisi vorme, folkloorseid mänge e. nn. vempe (ingl. practical jokes):
fotodele tehakse sarvi; kaaslaste rõivaselgadele kinnitatakse sabasid või silte totrate kirjadega, nagu
Olen loll ja otsin naist vms.; poikvel uste ülaservale asetatakse veetopsikuid; alleedele kootakse
niidist ämblikuvõrke; toolipõhjadele pannakse knopkasid või nõelu; aknalaual istujate kuklale
fokuseeritakse õuest suurendusklaase; magavate kaaslaste kõrva ääres valatakse vett solinal klaasist
klaasi, süüdatakse nende varvaste vahele pistetud paberirirbasid, nende nägudele asetatakse saapaid,
mis piisavalt pika paela teist otsa pidi on seotud ümber magaja suure varba. Jne.
Mitte ainult praktilistel, vaid ka sõnalistel naljadel on enamasti objekt
annaabi.ee 
