Ülemiste joodab tallinlasi
maitsega. Tallinn vajas üha rohkem vett ning seetõttu viidi ellu esimesed muudatused:
settebasseinide ette ehitati reaktsioonikambrid kemikaalide paremaks segamiseks,
horisontaalsed settebasseinid asendati vertikaalsetega. 1950. aastaks saavutati jaama
tootlikkuseks küll 36 000 m3 ööpäevas, kuid linna veevajadus oli ikka suurem.
1959. aastal alustati jaama laienduse projekteerimisega. Paralleelselt otsiti uusi
võimalusi veetoodangu tõstmiseks. Vertikaalsed settebasseinid ehitati hõljuva kihiga
selititeks. Kui settebasseinides eraldus koagulatsioonil tekkinud sade ainult oma
raskusjõu mõjul ja vee liikumiskiirus ei olnud seetõttu kuigi suur, siis hõljuva kihiga
selitites kasutati ära ka hõljuva settekihi filtreerimisvõime, mis lubas tõsta vee voolu
kiirust. Kasutusele võeti abikoagulandina polüakrüülamiid rahvakeeles polla. Aastaid