Sõda ja noored
hukkamine pole takistuseks. Nukkudena liigutatakse neid malelaual edasi.
Lahinguväljal muutuvad noormehed justkui loomadeks, tegutsedes instinktide ajel tappa
ja võidelda ellujäämise nimel. Lahingus on noored ja vanad, ülemused ja alluvad, kõik nad on
võrdsed ning ühesugune saatus ootab neid. Moodustades karja, saavad nad üle suurematest
hirmudest ja tunnevad kaaslaste tuge, ühtekuuluvust, sest sõpra tuntakse hädas. Jagatakse
viimseidki toidupalukesi, veetilkasid, pakutakse soojust ja tuge. Isegi surmamõistetule antakse
enne hukkamist viimane soov, viimane söömaaeg, see näitab mida tähendab toit inimesele.
Süüakse korralikult, kõht täis, kuid kiiresti, sest järgmisel hetkel võid olla juba surnute
nimekirjas. Neil kõigil on ühine tahe naasta koju ning viia ellu poolelijäänud unistused.
Kodus ootavad noormehi lähedased, nende endi emad, kes nad nuttes sellele teekonnale
annaabi.ee 
