Õhu absoluutne niiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass Kastepunkt-nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. Eriniiskus ühes kilogrammis niiskes õhus leiduva veeauru kogus grammides 8.Mis juhtub, kui soe ja niiske õhk satub kontakti madalama temperatuuriga pinnaga? -Madalama temperatuuriga pinnale hakkab tekkima kaste veetilkadena. 9.Mis on kastepunkt? -Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. 10.Kuidas eemaldatakse hoonest niiskust? -Hoonest veekahjustuse- või ehitusniiskuse väljakuivatamisel tuleks eelistada sorptsiooni põhimõttel töötavat niiskuse eemaldamist, mille korral viiakse niiskus hoonest välja 11.Kuidas iseloomustatakse materjalide suhet veega?
S – sademed A – aurumine Kui sademete hulk kasvab, siis suhe A/S väheneb, järelikult äravool kasvab. 7. Sademed. Arvutusmeetodid. Sademed on veeauru kondensatsiooni produkt, mis langeb pilvedest. Sademed tekivad kui veetilkade ja/või jääkristallide suurus kasvab üle kriitilise piiri, ning hakkavad siis raskujõu mõjul alla kukkuma. Vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus määravad pilvede omadused. Vihm – on vedel sade, mis sajab maapinnale erineva suurusega veetilkadena. Rahe – sajab erineva kuju ja suurusega jäätükikestena. Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid. Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest tavaliselt koos hoogvihmaga. Härmatis – on valge lumetaoline sade, mis tekib puude ja põõsaste oksadele, traatidele ja mitmesugustele esemetele. Udu - vedelad sademed, mis langevad väga väikeste piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata.