Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta kukkus hobuse seljast maha ja süüdistas kõiges Jaanust. 5 aastat hiljem, ühel päeval, sattus Jaanus külas olema ja sai teada, et lossikubjas oli väikese poisi Maanuse vaese omaks peksnud.Mõned päevad hiljem suri lossihärra ja uueks valitsejaks sai Oodo.Hiljem oli kubjas Maanuse leidnud ja Maanus põgenes Jaanuse juurde.Kui Jaanuse juurde tuldi Maanust otsima siis peksid jaanuse sulased kõik otsijad oimetuks.Seejärel läks
samuti armunud, ütlesin, et väga tore... Ja jäigi meile. Jäigi! Mida ma oleksin pidanud tegema? Kas ma oleksin pidanud ta ära ajama?! Mina teda ei kutsunud, ise ta tuli. Mind on häirinud, et ma ta niimoodi vastu võtsin ta oli ju abielus ikkagi! -, kuid mida ma oleksin saanud teha? See abielu pidi juba enne kiivas olema." 2 Sama aasta lõpus, 29. detsembril, sünnib neile poeg Margus ning mõni aasta hiljem, 1972 tütar Kersti. Ülejäänud aastad tegi Abel usinalt tööd ja veetid vabad hetked enda perega. Kui poeg Margus lõpetab 1981. aastal 8. klassi, istuvad Tamara ja Ervin aktusel. Ühtäkki sosistab Ervin naisele kõrva: ,,Kahjuks Marguse keskkooli lõpetamist ma ei näe."3 Sellega teatas Ervin enda naisele, et ta on haige. Ta ei tahtnud enda haigusest rääkida ega arsti külastada. Ta ütles vaid: ,,Mul on nagunii sama mis papil!". Ervini isa suri maovähki ja Ervin ei eksinud tal oli see sama. 16. märtsil 1984 pärast väga pikka
annaabi.ee 
