Riikide kokkuvõte
Suurem
osa Kanadast on avatud arktilistele kuivadele ja külmadele tuultele, idaaladest möödub külm
Labradori hoovus. Ookeanidest kaugel asuvate alade kliima on mandriline. Põhjas ja
kõrgmägedes on suurtel aladel igikeltsa. Kanadas on palju jõgesid ja järvi ning mageveekogud
ja märgalad hõlmavad 20% Kanada pindalast ja 9% maailma mageveevarust. Pikim jõgi on
4240 km pikkune Mackenzie. Jõed on tähtsad energiaallikad ning osa jõgesid ning ka järvi
kasutatakse veeteedena. Kanadas on metsa all u. 50% territooriumist, mis on u. 10% maailma
metsadest (peamiselt okasmets aga ka sega- ja laialeheline mets). Maa põhjaosas on tundrad
ja Arktika saarestikus külmakõrbed.
Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas, leidub naftat, maagaasi, kivisütt, raua-,
nikli-, vase-, tsingi-, plii- ja uraanimaaki ning väärismetalle, asbesti ja kaalisoola.
Kanada on vabamajandusega riik, kus jõukus on suhteliselt ühtlaselt jaotunud.