oludes. Sel ajal on täis nii jõude-, kasus- kui ka tulvamaht; ·NPT normaalpaisutustase (full reservoir level), s.o projektikohane veetase, mida võib hoida normaalsete käitustingimustes; täis on jõude- ja kasusmaht; ·MPT madalaim paisutustase (lowest reservoir level) madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse korral alaneda; veehoidlas on siis vaid jõudemaht; Mahud: ·Vk veehoidla kogumaht (total storage [capacity]) veehoidla põhjast kõrgeima veetasemeni; ·Vkas veehoidla kasusmaht (live storage [capacity], active storage capacity) normaalpaisutustaseme ja madalaima paisutustaseme vaheline maht; ·Vj veehoidla jõude- e passiivmaht (dead storage [capacity]) veehoidla madalaimast paisutustasemest allapoole jääv maht, mida ei saa kasutada; ·Vt veehoidla tulvamaht (flood [control] storage [capacity]) kõrgeima ja normaalpaisutustaseme vaheline maht. Veehoidlate paisutustasemed ja mahud Pinna- ja mahukõver
Põikjõud sügavusel x on Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax. Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42). Pinnase mahukaal allpool veetaset tuleb võtta arvestades vee üleslükke jõudu = w. Veesurve seinale suureneb kuni veetasemeni kaevikus lineaarselt sügavusega. Sügavamal on summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega suurenev veesurve. Seina üldstabiilsust kontrollitakse samuti kui gravitatsioonseina korral mingi nõlva püsivuse kontrollimise meetodiga. Seina ülemise otsa paigutus leitakse kolme paigutise summana. Joonisel 10.43 toodud skeemil s1 on kaeviku põhjast kõrgemale jääva seinaosa läbipaine. See arvutatakse kui kaeviku põhja kõrgusel
42). Passiivsurve epüür Aktiivsurve epüür Veesurve epüür Joonis 10.42 Surveepüürid pinnasevee esinemisel Pinnase mahukaal allpool veetaset tuleb võtta arvestades vee üleslükke jõudu = - w. Veesurve seinale suureneb kuni veetasemeni kaevikus lineaarselt sügavusega. Sügavamal on summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega suurenev veesurve. Seina üldstabiilsust kontrollitakse samuti kui gravitatsioonseina korral mingi nõlva püsivuse kontrollimise meetodiga. Seina ülemise otsa paigutus leitakse kolme paigutise summana. Joonisel 10.43 toodud skeemil s1 on kaeviku põhjast kõrgemale jääva seinaosa läbipaine.
annaabi.ee 
