Üleujutuse põhiliike on kaks: siseveekogude üleujutused, mida põhjustab jõgede kõrge veeseis või tammide purunemine; mere tekitatud üleujutused, mida põhjustavad tavaliselt maavärinad või tormituuled. Üleujutus võib tekkida kiiresti või aeglaselt. Enamasti areneb üleujutus pikema perioodi jooksul (rohkem kui ööpäev). Suured ja kiired üleujutused on väga ohtlikud. Äkiliste ja kiirete üleujutuste põhjuseks võivad olla suuremad tormid, maavärinad, samuti veetammide purunemine. Sellised üleujutused toovad kaasa väga palju hävingut. Kiire ja äkilise üleujutusega võivad kaasneda puude, jää ja prügi massiline liikumine, mis seab ohtu inimesed ja nende vara. Harvad ei ole olukorrad, kus vesi ,,pühib" minema hooneid. Üle 60 cm veetõus viib väga lihtsalt auto veevooluga kaasa. Äkilised ja kiired üleujutused võivad tekkida minutitega. Inimene suudab veereziimi muuta: · Tammide rajamine muudab looduslikku veereziimi
ning näeb seega selle väga lühiajalist aspekti. Inimese valik püüab midagi konkreetset parandada, kuhjates koduloomade ja kultuurtaimede juures nende individuaalerinevusi mingis kindlas suunas, kuid on ka tegevusi, millel on suuremad, kiiremad ja nähtavad tagajärjed ulukite arvulisuse piiramine, kalade kudemisajal nende püüdmise keelustamine, põldude loomine, ürgmetsa hävitamine, soode ja rabade kuivatamine, veetammide ehitamine jne... Loodus seevastu aga viib läbi pidevaid muudatusi nii ühes kui teises suunas, kuigi see võtab märkimisväärselt kauem aega. Siit lähtvalt võime üldistada, et loodusliku valiku eesmärk on kõige kohasemate isendite ellujäämisele kaasaaitamine, mis toimub läbi pideva muutumise... 4 Kas me oleme täheldanud, et mõnes piirkonnas inimesed on pika aja jooksul kasvanud keskmisest pikemaks? Et rassid segunevad
annaabi.ee 
