Katuselekked ka katuste lekked on majaseente leviku põhjustajad. Juhul, kui maja ei kasutata ja katuste lekked on pidevad, on suurem võimalus Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Leucogyrophana pinastri (e.k männi-mädiknahkis) levikuks. Majavammi probleemid tekivad siis, kui hoonet hakatakse kütma ning katus parandatakse, kuid ülejäänud konstruktsioone ei kuivatata, on ka majavammi tekkeoht. 7. MUUD MAJASEENTE ARENGUT SOODUSTAVAD TEGURID Hoonete ehitamine veesoontele ja kõrge põhjavee tasemega aladele Kui hoone vundament on madal ja põrandaalune tuulutus vähene, hakkavad hoone konstruktsioonide detailid niiskustaset mõjutama ka põhjavee ning pinnavee kõrge tase. Sellistel juhtudel võib isegi maapinnast kõrgele rajatud (ca 0,6m) ja ventileeritud põrandaalusega põrandas hakata majavamm arenema (juhtum Võrumaal järve kaldal). Samasugune juhtum oli ka Pärnumaal,
Katuselekked ka katuste lekked on majaseente leviku põhjustajad. Juhul, kui maja ei kasutata ja katuste lekked on pidevad, on suurem võimalus Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Leucogyrophana pinastri (e.k männi-mädiknahkis) levikuks. Majavammi probleemid tekivad siis, kui hoonet hakatakse kütma ning katus parandatakse, kuid ülejäänud konstruktsioone ei kuivatata, on ka majavammi tekkeoht. MUUD MAJASEENTE ARENGUT SOODUSTAVAD TEGURID Hoonete ehitamine veesoontele ja kõrge põhjavee tasemega aladele Kui hoone vundament on madal ja põrandaalune tuulutus vähene, hakkavad hoone konstruktsioonide detailid niiskustaset mõjutama ka põhjavee ning pinnavee kõrge tase. Sellistel juhtudel võib isegi maapinnast kõrgele rajatud (ca 0,6m) ja ventileeritud põrandaalusega põrandas hakata majavamm arenema (juhtum Võrumaal järve kaldal). Samasugune juhtum oli ka Pärnumaal, kus maja alt läbimineva veesoone