PSÜHHOLOOGIA ALUSED
ärkvel olles. Unenägu nähakse "tõelisena", kuna magaja teadvusele "ei paku konkurentsi" vahetud
muljed välismaailmast ja tema intellekt on une ajal "juhmistunud".
On püütud uurida seost enne und ja une ajal toimunud või toimuvate sündmuste ning unenägude sisu
vahel. Need uurimused kinnitavad Aristotelese oletusi. Eriti sageli elatakse unes uuesti läbi varem
kogetud kõrgelt emotsionaalse tähendusega sündmusi. Ka une ajal toimuv mõjutab unenägude sisu.
Veesolin, voodi raputamine ja karjumine kajastub enamasti ka magaja unenägudes. Unenäod on
ilmekaks näiteks subjektiivsest ("seesmisest") psühholoogilisest kogemusest (ja ühtlasi aktiivsusest),
mille objektiivne uurimine kõrvalise uurija poolt on vägagi keerukas ettevõtmine. Pikaks sammuks
unenägude uurimise edenemisel oli avastus, et une nägemise perioodid seostuvad une erilise
staadiumiga, mille jooksul toimuvad magaja silmade suureamplituudilised liikumised suletud laugude
taga
annaabi.ee 
