1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A)
oksiidikiht) lämmastikhappega: Cu, Hg ja Ag reageerimisel tekivad: konts. HNO3-ga NO2 lahjendatud HNO3-ga NO Au ja Pt ei reageeri 15) Metallide reageerimine lihtainetega väärismetallid: oksüdeerumise suhtes vastupidavamad (Au ei reageeri ka kuumutamisel hapnikuga) metallidele tekib kaitseks oksiidikiht metall + mittemetall: ühinemisreaktsioon võib eralduda soojust – eksotermiline redoksreaktsioon 16) Pingerida (metall + sool) sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall(veeslahust.) üksikmetall peab soolas esinevast metallist pingereas olema ees pool väga aktiivne metall + sool kõige pealt reageerib veega – tekib leelil – leelis reageerib soolaga K + CuSO4 – K+2H2O – 2KOH + H2 2KOH+ CuSO4 – K2SO4 + Cu(OH)2 (sade) 16) Kuidas leidub looduses aktiivsed/vähemaktiivsed/väärismetallid? aktiivsed metallid looduses – ühendite koostises (sooladena) vähemaktiivsed metallid looduses –oksiidsed mineraalid
Vitamiinide, kui toitainete olemus ja seos sportliku saavutusvõimega. Vitamiinid on bioaktiivsetoimega madalmolekulaarsed, heterogeensed, eksogeensed, mida inimene saab toiduga. Üks ei asenda teist, ei oma energeetilist väärtust ja hävivad kõrgel temperatuuril. Vitam vajadus oleneb soost, vanusest ja energiakulust. Reguleerivad organismi talitlust koensüümidena, inimesele reeglina asendamatud org ained. Vajadusel suudab organism teatud vitamiine ise ka sünteesida. Vitam jagunevad: *1.Veeslahust (B rühm ja C) peab organism toiduga saama iga päev, kuna nende liig eritatakse uriiniga. Nende varud organismis on seotud ainult neid transportivate valkudega. Talitlevad koensüümide koostises. B1 (Tiamiin) regul süsivesikute ja mõjut valkude ainev; B2 (Riboflaviin) regul protsesse; B3 (Pantotenaat) os süsiv ja rasvade ainev aeroobseis protsessides; B5 e vit PP (Niatsiin) aktiveerib süsiv js reg kolesteriini ainev
annaabi.ee 
