"veeshingamiseks" - 1 õppematerjal

Haug kui kõige suurem mageveekala

kuidas need omavahel paiknevad-nii et punktist A punkti B ujudes ei kulge kala mitte juhuslikult, vaid sihipäraselt valitud marsruuti mööda. Uude kohta sattudes kohandab kala oma käitumist, tuginedes varasematele kogemustele. Nii juhtubki, et ´´ vanad kalad ´´ teavad juba kalameeste trikke ja nii kergesti end enam ära petta ei lase- või on seegi kõigest müüt? KAS KALAD HINGAVAD ÕHKU? N-ö ´´ klassikaline `` kala hingab vees lahustunud hapnikku, mida nimetatakse ka veeshingamiseks. On olemas aga rida liike, kes on võimelised hingama samasugust 21% hapnikusisaldusega õhku nagu inimenegi. Tõsi, neid liike on kõvasti rohkem troopikas kui meie koduses parasvöötmes, kuid ükskuid leidub ka meil- näiteks Emajõe sonnides ja Võrtsjärve kaldaservades elutsev vingerjas (lad k Misgurnus fossilis). Vingerjas on kuni 30 cm pikkune rulja kehaehitusega öise elu viisiga kala, kelle meeldivad madalad ja mudased sopid. Kalamehe õnge otsas satub ta harva ja