pehmest materjalist lössist, mis laseb ennast hõlpsasti uuristada. Sellepärast on Huanghe väga sogase veega (kannab aastas merre umbes 2 miljardit tonni muda), ning vahel nimetatakse teda ka Kollaseks jõeks. Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm (allpool merepinda), mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel. Olemas on sängorg, lammorg, sälkorg, kanjonorg, kuristikorg ja moldorg. Moldorg Moldorg on nõgusa põhjaga U-kujulise ristlõikega org, kus põhi läheb veerudeks üle sujuvalt, perved on eristatavad. Moldorg areneb sälkorust. Kuni 10m sügavusi moldorge leidub Eestis laialdaselt, eriti kõrgustikel aga ka KaguEesti lavamaal. Lammorg Lammorg on suure tasase lammiga jõeorg. Lammorg võib kujuneda moldorust. Eestis asub üks tüüpiline lammorg Tille ja Möksi veskite vahel, selle laius on 100-150 meetrit. Sälkorg Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele
SÄNGORG - ainult voolusängist koosnev algeline jõeorg, mida vesi täidab peaaegu pervedeni.Tugev külgerosioon (põhjustab looklevust) ja nõrk põhjaerosioon SÄLKORG - V-kujulise ristlõikega jõeorg, sängorust sügavam, järskude veerudega, veega täidetud osaliselt. Väga sügavat kitsast sälkorgu nimetatakse KURISTIKORG e. LÕHANGORG e. KURISTIK Suur põhjaerosioon MOLDORG - nõgusa põhjaga molli kujuline jõeorg, oru põhi kõrgeneb veerudeks sujuvalt, perved selgesti eristatavad .Põhja- ja küljeerosioon võrdsed LAMMORG - laia ja tasase lammiga jõeorg, selles voolava jõe lang on suhteliselt väike ja looklevus suur Põhiliselt küljeerosioon Orutüüpide arengurida sõltub konkreetsetest neid kujundavatest tingimustest (kliima, reljeef, geoloogia), aga üldiselt kehtib orgude arengu(küpsuse) rida: sälkorg (kanjon) mold lammorg JÕGEDE TOITUMIS- JA VEEREZIIM
annaabi.ee 
