Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
o Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööristu kasutusest välja törjuda.
o Seega raua levik suuri muutusid ei toonid, kõik jätks samaviisi.
o Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. 3-8m läbimööduga ring ning selle keskele laotud
põhja-lõuna suunaline kirst.
o Eesti üks vanimaid kivikirstkalmeid avastati Tln-Narva maantee veerst (IX-VIII saj eKr.)
o Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati eestis ka mõned laev kalmed. Väiksematesse kivikirstudesse maetud
surnud põletati. Kalme oli laotud laeva kujuliselt.
o Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistsed –väikeselohulised kultuskivid,
mille pealise pinnale on süvendatud 5-10cm läbimööduga korrapärased kausikujulised lohukesed. (arvatakse et eeskujuks
annaabi.ee 
